Eestil on tohutu läbilöögipotentsiaal vesiniku valdkonnas ning Lääne-Harju vallal kui asukohal on siin võtmeroll. Lisaks vallavalitsuse toetusele on Paldiski tugevuseks geograafiline asukoht, looduslik olukord, ning esmaklassiline transpordiühendus, sõnas oma avakõnes ja ettekandes Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.
Oleme avatud ja kiired suhtlejad mistahes osapooltele. Rohevallana tervitame igasugu keskkonda säästvaid lahendusi.
Paldiski Vesiniku Ümarlaud. Kevad 2024
H2Paldiski visioon presentatsioon. (Ain Laidoja)
Paldiski Hydrogen Hub on Eesti strateegiline vesiniku infrastruktuuriprojekt – vesiniku klaster, mis keskendub vesiniku tootmisele taastuvenergiaallikatest, selle mitmekülgsele kasutamisele, toetades süsinikuheitmete vähendamist ja rohelise energia üleminekut.
Hubi eesmärk on saavutada juhtiv roll vesinikutehnoloogia innovatsioonis, edendades rahvusvahelist koostööd ning panustades keskkonnasõbraliku transpordi ja tööstuse rohelisse üleminekusse.
Tallinna Sadama visiooniks on saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks.
- Algatab vesiniku /derivaatide väärtusahela
- Saab Läänemere rohekütuste keskuseks
- Opereerib rohekütustel laevu
- Läänemere rohekütuse koridor Gdynia-Hamburg-Rönne-Rotterdam-Tallinn
- Fin-Est rohekoridor (Tallinn-Helsingi)
- XpressFeeder
Valdo Kalm, Tallinna Sadama ettekanne.
Alexela, Artur Dianov ettekanne.
Eestil on paljutõotavad võimalused, et kasutusele võtta vesinik transpordis, tööstuses ja energeetikas ning kujuneda vesiniku tehnoloogiate ja vesinikul põhinevate toodete eksportijaks. Alexela arendusjuht Artur Dianov: “Oleme alati olnud innovatiooni eestvedajad ja vesinik ja selle derivaadid on täiesti loogiline jätk”.
Rohelise metanooli käitlemiseks on juba täna valmisolek olemas mahutipargi 8×3500 m³ näol.
Eesti Vesinikuorg ja riik teevad koostööd, et viia Eesti vesinikumajandus uuele tasemele.
Kohtumine keskendus Eesti potentsiaalile vesiniku kasutamisele transpordi-, tööstus- ja energeetikasektoris, vesiniku valdkonna arenguetappidest ning vesiniku kasutamise visioonist Eesti majanduses aastani 2050. “Rohevesinik on puhas energiakandja, pikaajaline energia salvestaja ning Eestil võimalus teha vesinikuhüpe ning anda sel moel läbi innovatsiooni tubli panus rohepöördesse” sõnas Eesti Vesinikuoru esindaja Marek Alliksoo
Eesti Vesinikuorg, Marek Alliksoo ettekanne.
Akna alt mööduvad elektrituuliku komponendid.
Enefit, Kaarel Kuusk ettekanne.
Enefit Keemia-transformatsioon 2024 – 2050 vajab väga suurtes kogustes rohevesinikku ambitsioonide elluviimiseks. Äsja lõppesid biomassi ja põlevkivi koospürolüüsi katsed.
Suurtööstus asub Ida-Virumaal, vesinik tuleb tuua sinna, kus on tarbimine. Plaanitavad vesiniku tarbimismahud eeldavad vesiniku toruühendust Ida-Virumaale.
Enefit Vesiniku Teekaart selgitab vesiniku vajaduse mahtusid ja samuti ajajoont.
Saare Arenduskeskus, Rainer Paenurk ettekanne.
Saaremaa:
Kes tasa, see kaugele?
Ei! See ei väsi küll ära, aga ei jõua samuti kuhugi!
Vähemasti õigel ajal mitte.
Progresseeruv edasiminek või vaikne hääbumine?
Tartu:
Tartu linn olles ainus Eesti linnadest kuuludes 100 kliimaneutraalse linna nimekirja, esitles projekti Tartu Hydrogen Hub – PDA tulemusi.
Tartu linn, Jaanus Tamm ettekanne.
Kliimaministeerium, Karlis Goldstein ettekanne.
Kliimaministeerium:
Eesti energiaeesmärgid aastaks 2030:
Toodetakse 100 % taastuvelektrit võrreldes lõpptarbimisega. Tuuleenergeetika võimsus Eestis kasvab kui pärmil.
Salvestuse sh. pikaajalise salvestuse teemal jõudsime seekord vaid MW teemani, GWh vajadus ehk jääb järgmisesse korda arutada.
Merendussektor
“Rohepöörde tingimustes enam seni kehtivad majandusmudelid ei toimi, mistõttu peavad nii riik kui erasektor oma rollid ümber mõtestama, et muudatuste tuules maksimaalselt Eesti potentsiaali ära kasutama “ rõhutas Kliimaministeeriumi Merendusosakonna juht Jaak Viilipus.
Kliimaministeerium Jaak Viilipus ettekanne.
Riigile on heaks partneriks valdkonna arengut toetava initsiatiivina Eestis Vesinikuorg, mille eesmärk on muuta siinne peamiselt fossiilkütustel põhinev energiasüsteem jätkusuutlikumaks. Initsiatiivi koordineerib Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing ning esindab aktiivselt Eesti vesinikuvaldkonna seisukohti, omandab kogemusi vesiniku majanduslikult elujõulise ja keskkonnasäästliku tootmise, transpordi, ladustamise ja kasutamise kohta, et valmistuda vesiniku tootmismahtude kasvuks käesoleva kümnendi lõpuks.
Üritus tõi kokku riigi, linnade, ettevõtete kui ka ministeeriumite esindajad. Eesti vesinikuoru juhtrühma kuuluvad Alexela, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tartu Ülikool ja Tartu linn.
Tänusõnad: Ly Lepik Eesti Vesinikuoru koordinaator & ümarlaua korraldaja, Moderaator Tea Danilov, Annely Akkermann Riigikogu Vesinikutehnoloogia ja taastuvenergia toetusrühm, prof. Enn Lust Tartu Ülikool, Keemia Instituut sisuka sõnavõtu eest.
Ja otse loomulikult ligi sajale osavõtjale ja kaasa mõtlejale.
Kohtumiseni juba järgmisel korral, ja seda õige pea.