Teist korda toimuv Eesti Tuuleenergia konverents tõi kokku ligi 200 osalejat, mida on pea poole rohkem kui esimesel konverentsil aasta tagasi. Konverentsi esimesel poolel keskenduti Eesti tuuleenergia praegusele olukorrale.

Sõna võtsid Saare Wind Energy, Enefit Greeni, Utilitas Windi, Eveconi, Global Business Developmenti, ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Eesti Tuulenergia Assotsiatsiooni juht Terje Talv ja Roheliste energiatehnoogiate tudeng Mariel Leppik konverentsil

Konverentsi läbiv sõnum oli – kui me soovime aastaks 2030 toota kogu Eestis tarbitava elektri taastuvatest energiaallikatest, peame tegutsema kiiresti. Selleks, et jõuaksime saavutatud eesmärgini, on oluline teha vastavad muudatused seadusandluses, tugevdada elektrivõrku, teha tihedamat koostööd kõikide seotud institutsioonidega, kasvatada ekspertide arvu sektoris ning kaaluda defitsiitkauba (näiteks kaablite ja trafode) tootmise alustamist Eestis. Asutused peaksid toetama üksteist ning keskenduma lahenduste leidmisele.

Teises osas räägiti teaduse ja tehnoloogia arengust. Ettekande tegid TalTechi, Inspiratorsi, RWE Offshore Windi, Wind Gridi ja GROWi esindajad. Tutvustati AI tehnoloogiat, mis aitaks toota 2% rohkem energiat läbi targa juhtimise ja mille rakendamise võtaks aega umbes 10 nädalat. Toonitati ühise elektrivõrgu (ka mere-energiavõrgu) vajadusest Kesk-Euroopaga, sest just seal on tulevikus suure tõenäosusega energiadefitsiit. Tutvustati erinevaid tuulikute ehitustehnoloogiaid ning tõdeti jällegi, et vajame aina rohkem inimesi kes tegeleks energeetika arendamisega.

Stig Rogenbaum, EAS-i välisinvesteeringute konsultant mainis oma ettekandes augusti lõpus toimuvat Paldiski Investment Conference’i, kus üheks põhiteemaks on vesinikuenergeetika. Tema sõnul oleks vesinik kindlasti üheks heaks energiakandja võimaluseks Eestis, kuid peaksime kaaluma seda, et me ei ekspordiks kogu energiat kohe välja, vaid väärindaks seda enne näiteks ammoniaagiks, metanooliks või kasutaks hoopis mõne energiamahuka tööstuse tarbeks.

Stig Rogenbaum, Estonian Investment Agency

Ka Friedrich Koch, RWE Offshore Wind ettevõttest, toonitas, et Eesti ei tohiks kindlasti eirata vesiniku- ja meretuulenergia integreeritud tootmise potensiaali Eestis ning Wind Grid asutaja Markus Laukamp ennustas, et alles umbes 20 kuni 30 aasta pärast võime Euroopas näha ühist vesinikuvõrku.