Lennundus otsib võimalusi oma jalajälge vähendada ja sektorit dekarboniseerida. Vesinikuühingu hommikuseminaril otsisime võimalusi vesiniku rollist sel teekonnal.

Eestis on hinnatud vesiniku tootmise potentsiaaliks 250 000 tonni vesinikku aastas. Kas sellest võiks toota ka lennukikütuseid, kui suur on kodumaine nõudlus ja kui suur võiks olla ekspordipotentsiaal ja Eestis tootmise konkurentsivõime.

Eesti Lennundussetori panus GHG heitesse

Eesti lennujaamade KPI’d

Eesti Lennundusseadus ei kehtesta konkreetseid dekarboniseerimise eesmärke ega kohustusi.

Küll aga seab sihid RefuelEU Aviation inistsiatiiv ja Direktiiv, mis omakorda on osa nn. Fit for 55 eesmärkidest.

Taivo Linnamägi, Kliimaministeeriumi Lennudusosakonnast, andis ülevaate Lennundussektori dekarboniseerimise ambitsioonidest Eestis.

Vaata ka: “Eesti Lennundussektori dekarboniseerimise tegevuskava“.

Eesti Lennundusklastri tegemistest tegi ülevaate tegevjuht Jaan Tamm.

Oliver Järvik, Tallinna Tehnikaülikoolist andis ülevaate Lennukikütuste tootmiseks vajalikest tehnoloogiatest, saagistest, aga ka maksumusest, ning CO2 vältimise kulust.

Eesti ressurssiks on hinnatud 550 000 tonni lennukikütuste tootmisvõimalust.

Säästlike lennukikütuste kasvuvajadus

Tänuväärse kaardistuse lennukikütuste kasutamise ja ka dekarboniseerimise maksumuse osas on teinud Rohetiiger, oma Transpordi Teekaardis, mida oma ettekandes tutvustas Kadi Jette Tamjärv.

Tallinna Lennujaam osaleb projektis BSR HyAirport, mille eesmärgiks on Valmistada ette Läänemere regiooni lennujaamad vesiniku lennukite tulekuks. Projektijuht Margarita Burunova slaidid.

Rohelised kütused on teemaks ka käimasolevas Kliimaseaduse ettevalmistamise transpordi töögrupis.