Riigikogu juhatuse otsusega võeti 27. Oktoobril 2020 menetlusse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine” eelnõu (279 OE). Üleminek ulatuslikule vesiniku kasutamisele energeetikas, majanduses ja transpordis on oluline mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks kirjutatakse seletuskirjas.

Samal ajal toimub jätkuvalt Keskkonnaministeeriumis Eesti Vesiniku teekaardi koostamine.

Eesti Riigikogu. Vesinikustrateegia eelnõu.

Arutelu Majanduskomisjonis

23. Novembril arutati Eesti seisukohti Euroopa vesinikustrateegia osas. Majandusministeeriumist Liisa Mällo märkis oma ettekandes muuhulgas ära vajaduse edendada madala süsinikusisaldusega kütuste kasutuselevõttu (biokütused, sünteetilised kütused) seal kus elektrifitseerimine ei ole kulutõhus, samas järgides tehnoloogianeutraaluse printsiipi andes võrdsed võimalused kõikidele kütustele. Samuti on vajalik kasutada ära maksimaalselt olemasolevat taristut (nt gaasitaristu rohestamine). Ka Elektrifitseerimise rolli tunnustamine päike, tuul, bioenergia, aga eriti salvestusvajaduse esiletõstmine tõstab vesiniku rolli tähtsust energeetikas.

Liis Kasemets Keskkonnaministeeriumist andis oma ettekandes teada, et Eesti Valitsus toetab vesinikustrateegia osas kõike seda, mida teised Euroopas teevad.

Komisjoni arutelul päriti, kas Eesti võtab ka päris enda seisukoha vesinikustrateegia kohta ja kes töötab välja Eesti positsioone. Samuti uuriti kui mitmeid aastaid on Eesti mahajäämus vesiniktehnoloogiate arendamisel võrreldes teiste riikidega, päriti mis asi on pilootprojekt ja kuhu täpselt plaanitakse investeerida 30 MEUR’i. Elering on tellinud Tallinna Tehnikaülikoolilt uuringu, kuidas olemasolevaid taristuid vesinikuga integreerida. MKM Energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga sõnas, et vastavalt Riigikantselei suunistele ei peaks uusi strateegiaid tegema. Täpsemalt saab lugeda istungi protokollist.

Arutelu Keskkonnakomisjonis

24. Novembril arutati Eesti seisukohti Euroopa vesinikustrateegia osas. Majandusministeeriumist Jaanus Uiga ja Keskkonnaministeeriumist Liis Kasemets kordasid päev varem Majanduskomisjonis esitatud ettekandeid.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar uuris, kui suur on Eesti ambitsioon elektrolüüserite paigaldamiseks. Liis Kasemets vastas, et Eesti ei sea konkreetseid eesmärke.
Mart Võrklaev küsis, kuidas plaanitakse kulutada vesinikutehnoloogiate jaoks
taotletav 25 MEUR. Liis Kasemetsa sõnul on töögruppide aruteludest selgunud, et 10 MEUR projekti kohta ja seega saaks rahastada paari projekti, kuna tegu on riigiabiga, siis riigi panus tõenäoliselt 40%, erasektoril katab ülejäänud 60% investeeringust.
Siit võime järeldada kui 5+25 MEUR on 40% siis kogu investeering vesinikumajandusse koos erasektori panusega saab olema 75 miljonit eurot ja seda siis järgmise eelarve perioodi kohta.

Komisjoni liikmed arutasid, millal võiks Riigikogu täiskogus arutada kevadel ära jäänud oluliselt
tähtsat riikliku küsimust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?”.
Otsustati:
Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta Riigikogu täiskogu päevakorda oluliselt tähtsa
riikliku küsimusena “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” 28. jaanuar 2021.
Täpsemalt saab lugeda istungi protokollist.

Naabrid ei maga

  • Lõunanaaber Läti, kel pealinnas juba olemas vesinikutankla ja ja 10 vesinikubussi sõidab tänaval, plaanib järgmise 100 vesinikubussi ostu.
  • Põhjanaaber Soome teatas Novembris 2020 oma vesiniku teekaardi valmimisest
  • Leedu Novembris 2020 lõi riikliku vesinikutehnoloogiate platvormi. Kahes Leedu linnas on juba roheline vesinik transpordikütusena kasutusel.
  • Poola Kliimaministeerium plaanib Poola Vesinikustrateegia veel 2020 aasta lõpuks valmis saada.
  • Rootsi valmistab ette vesinikstrateegiat mis peaks valmima selle aasta Detsembris ja antakse parlamendile üle 2021 aasta Jaanuaris.

Esimene lugemine

Riigikogu täiskogu korraline istung kolmapäev, 09.Detsember 2020

Riigikogu näitas üles erakordset üksmeelt ja lõpphääletusel ei olnud mitte ühtegi vastuhäält.

Istungi järelvaatamine algusega 17:08 [ 3:07:12 – 4:59:05 ]

Eesti Vesinikustrateegia lõpphääletus riigikogus