BotH2nia

BotH2nia on Balti mere äärsete riikide suuremahuline vesinikumajanduse koostöövõrgustik. Ühise brändi nime all tegutseb platvorm, kuhu on koondatud vesinikuga seotud olemasolevad tegevused, kui ka perspektiivsed innovaatilised uued tehnoloogiad.

Põhjala, Saksa ja Kesk-Euroopa tööstus vajab dekarboniseerimist ja see tähendab väga suurt vesinikunõudlust. Algne plaan sh Euroopa vesinikustrateegia näeb ühe võimalusena vesiniku importi kolmandatest maadest sh. Ukrainast ja Põhja-Aafrikast ja ookeanitagustest päikeserikastest riikidest. Saksamaal on plaan kümneid miljardeid eurosid investeerida kolmandatesse riikidesse.

Read more

Vesiniku töörühm (4)

30. aprill 15:00 2021 Päevakava:

15.00-15.05 Sissejuhatus
15.05-15.20 Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, Ivar Kruusenberg
15.20-15.35 Vesiniku tervikahela pilootprojektid, Liisa Mällo
15.35-15.45 Vesiniku kommunikatsioon, Liis Kasemets
15.45-16.00 Vesiniku teekaardi koostamine, Liis Kasemets
16.00-16.30 Arutelu

Sõltumatud teaduseksperdid valisid välja 10 Eesti IPCEI projekti

16.30-16:40 Lennundusklaster ja vesinik, Kristo Reinsalu
16:40-16:50 Vesinikuklaster, Sven Parkel
16:50:17:00 RuH2nu. Eesti Vesiniku Ühing, Ain Laidoja

Koosolekul räägitust annab ülevaate protokoll, osalejaid oli koosolekul 85.

Vesiniku selgroog

Euroopa vesiniku selgroog 2021

Kliimasõbralik Gaasivõrk on endiselt visioonina laual. Eesti 977 km pikkuses gaasi ülekandevõrgus ei ole seni tilkagi biometaani ja vesiniku lubatud kogus on nõukaaegsete regulatsioonide järgi max 0.1 vol%. Käesoleva aasta alguses liitus Gas for Climate seltskonnaga ka Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur (TSO) Elering.

Kas kõlab veenvalt, et energia ülekandmine 1000 km kaugusele kasutades vesinikku maksab vaid 0.09-0.17 €/kgH2.

Read more

Vesiniku IPCEI

Kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamine on väljakutse tänastele kütuseterminaalidele.

IPCEI projektikorjele laekus 23 projektiettepanekut koguväärtuses 1.5 miljardit eurot.

Projektiideid laekus seinast seina alates vesiniku tootmisest lõpetades vesiniku kasutamisega. Suur osa on seotud energeetika ja kliimaeesmärkide saavutamisega, ning infrastruktuuri ülesehitamisel on oluline roll ka Eesti sadamatel.

Loe ka ERR uudisteportaalist: Vesinikutehnoloogia huvikorjele laekus 23 suurprojekti.

Read more

Eesti Vesinikustrateegia

Eesti Riigikogu. Vesinikustrateegia eelnõu.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti 27. Oktoobril 2020 menetlusse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine” eelnõu (279 OE). Üleminek ulatuslikule vesiniku kasutamisele energeetikas, majanduses ja transpordis on oluline mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks kirjutatakse seletuskirjas.

Samal ajal toimub jätkuvalt Keskkonnaministeeriumis Eesti Vesiniku teekaardi koostamine.

Read more

Vesiniku töörühm (3)

Vesiniku töörühm koos taastuvenergia nõukojaga pidas ühisseminari. Huvi vesiniku vastu on suur ja ühisseminaril osalejaid oli kokku 91.

Vesiniku töörühma juhib nüüd Liis Kasemets, kes andis ülevaate töös olevatest tegevustest:

  • Eesti Vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs
  • Vesiniku tervikahela pilootprojektid
  • Vesiniku IPCEI

Kohtumine salvestati keskkonnaministeeriumi asutusesiseseks kasutamiseks, lindistust osalejatega ei jagata.