Vesinikutehnoloogia säästab raudteel 350 miljonit

Raudtee elektrifitseerimise asemel tuleks raudteel arendada vesinikutehnoloogiat.

Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing teeb ettepaneku Eesti raudteede elektrifitseerimise asemel võtta kasutusele vesinikutehnoloogia. Vesinikutehnoloogia säästaks riigile 350 miljonit eurot ning võrreldes raudtee elektrifitseerimisega võimaldaks saavutada Eesti kliimaeesmärki 3 korda odavamalt ja taastuvenergia eesmärki 6 korda odavamalt.

Tallinn Pärnu raudtee Eidaperes kogub roostet

Ministeeriumidele ja Riigikogule saadetud ettepanekutes tehakse ettepanek peatada raudtee elektrifitseerimiseks ettevalmistamine kuni võetakse seisukoht raudteel vesinikutehnoloogiate kasutusele võtmise võimaluste osas. 

Transpordi- ja raudteevaldkonnas süsinikuheite vähendamine on Eesti jaoks üks lähiaastate suurimaid väljakutseid. Praegu tahetakse panustada taastuvenergia eesmärgi täitmisesse raudtee elektrifitseerimisega, mille eeldatav maksumus on 428 miljonit eurot. 2019. aasta suvel tegi valitsus põhimõttelise otsuse raudteede elektrifitseerimiseks ning selle aasta mais  kuulutas Eesti Raudtee välja projekteerimistööde hanke.

Elroni diiselrong sõidab Raplasse

Praegu on viimane võimalus teha strateegiline otsus raudteel veisinikutehnoloogia laialdaseks kasutuselevõtuks, mis viiks Eesti selles tehnoloogiavaldkonnas maailma esirinda, säästaks muudeks projektideks kuni 350 miljonit eurot ja aitaks meie kliima- ja taastuvenergiaeesmärki saavutada kordades odavamalt. Tulevikku vaatavate otsuste praegu tegemata jätmine tähendaks aastakümnete takerdumist eilse päeva raiskavate tehnoloogiatega ja arenguvõidujooksus mahajäämuse süvenemist. Uue põlvkonna tehnoloogia kasutuselevõtust tulev säästuefekt annaks aga lisavõimaluse teha raudteesse täiendavaid investeeringuid, sealhulgas ka kaasaegsele Euroopa riigile kohase reisiliikluse kiiruse saavutamiseks.

Ettepanekute elluviimisel on võimalik, et 2030. aastal saab Tallinnast Tartusse sõita diiselrongi asemel hoopis säästlikuma vesinikurongiga. Kokku hoitava raha arvel saab luua võimalused Narva ja Tartu suundades kiiruse tõstmiseks üle praeguseks ambitsiooniks oleva 135 km/h.
Lisaks võimaldab tõhusamaid teenuseid, lisaväljumisi ja tänapäevaseid nutikaid lahendusi raudteel.

Ettepanekutes osutatakse ka sellele, et raudteetranspordile rajatud vesinikutootmist on võimalik edasi arendada, saamaks vesinikku ka maanteesõidukitele. Raudteel vesinikutehnoloogia kasutusele võtmisega saab luua eeldused kogu Eesti universaalse vesinikutaristuga katmiseks.