Vesinikuraha

Green Hydrogen Investment and Support Report

Aastaks 2030 planeeritakse Euroopas investeerida vesinikuarendustesse 430 BEUR, millele panevad õla alla EU poolsed toetused, ning lisaks on teretulnud ka Eesti panus. Plaan põhineb dokumentidel Hydrogen Roadmap Europe ja  2x40GW Green Hydrogen Initiative Paper.


Vesinikubilanss – tootmine ja tarbimine

EU vesinikubilanss

Ambitsioonikas Euroopa vesinikukava näeb ette 665 TWhHHV (16.9 millionit tonni) vesiniku tootmist. Suurim tarbija on olemasolev ja sellele lisanduv rohevesinikule üleviidav tööstus, tootmise poole pealt suurim osakaal hall vesinik, mille tootmisele lisanduv CCS/CCU tehnoloogia vesiniku siniseks muudab. Suuruselt teine osakaal saab olema taastuvelektrist elektrolüüsi teel toodetav roheline vesinik. EU plaanib osaliselt rohelist vesinikku ka Ukrainast ja Põhja-Aafrikast importida. Lisanduvad uued sinise vesiniku tootmisvõimsused Poolas, Bulgaarias, Rumeenias ja Ungaris, kus vesiniku tootmistehnoloogiaks on söe gaasistamine.
Eesti erineb nii vesiniku tarbimiselt kui tootmise mustrilt EU keskmisest. Eestil puudub vesinikku kasutav tööstus ja toornafta rafineerimistehased. Eestist saab pigem rohevesinikku eksportiv riik. Eesti vesinikubilansi koostamine on osa planeeritavast vesiniku teekaardist.

Elektrolüüsi vesinik

Eestis pole tööstustarbijaid, kes elektrolüüsitud vesiniku samas ära tarbiksid. See loob võimalused elektrolüüserite paigaldamiseks elektritootmisvõimsuste juurde nn. otseliini kasutades, mis võimaldab pääseda võrgutasudest. Teisalt, võrguühendus on samas vajalik saavutamaks stabiilset vesiniku tootmisvõimekust koormates elektrolüüserit vähemalt 8000 h aastas, mida aga päikese- ja tuuleelekter ei võimalda. Elektri päritolusertifikaatidega saab tõendada roheelektri kasutamist.

Vähempakkumised vesinikutootmiseks

Vesiniku turule tulekuks on vajalik tekitada nõudlus ja katta toetusena hinnaerinevus konkureeriva fossiilse alternatiiviga. Tootjad vajavad 15-20 aastast lepingut vesiniku investeeringuks.

Vesiniku salvestamine

Umbes kolmandik toodetud vesinikust on vajalik salvestada enne kasutamist, kuna päikese- ja tuuleelektrist tootmine ei ole püsiv. Seega on Eestisse vaja luua võimekus vesiniku salvestamiseks. Kui Euroopas on võimalus hoiustada vesinikku kasutatud soolakoobastes millest igaüks suudab hoiustada umbes 200 GWhLHV (6000 t) vesinikku, siis Eestis sellised geoloogilised võimalused puuduvad.
Eesti maagaasivõrgus on 50 GWh maagaasi ja kui sinna sisestada 10 vol% vesinikku siis oleks salvestatud vesinikumahuks 1.6 GWh (~50 tonni). Seda on ilmselgelt vähe ja täiendavaid vesinikusalvestusvõimalusi on tarvilik arendada.

Vesiniku transport

Eesti oma väiksuse tõttu saab siseriiklikult hakkama suruvesiniku transportimisega. Meretuuleparkides toodetava vesiniku eksportimisel tuleb kõne alla vesiniku veeldamine kas merel tuulepargi juures, või siis sadamas, selle edasiseks transportimiseks laevaga sihtriiki.
Alternatiivne lahendus on torutransport, olgu selleks siis vesiniku segamine gaasivõrku, või siis spetsiaalselt vesiniku jaoks rajatud torustikud. Olemasolevate gaasitorustike kohandamine vesiniku tarvis on vaid 25% võrreldes uue vesinikutaristu loomisega.

Vesinikutanklad

Vesinikutankla taristu rajamine nii maanteetranspordi kui ka raudtee jaoks. Samuti vesinikutankimise võimekuse arendamine laevaliiklusele ja praamidele.

Vesiniku kasutamine

Eesti saab olema vesinikku eksportiv riik, kuna rohelise vesiniku tootmisvõimekus saab olema märksa suurem kui kodumaine tarbimine.

Hajutatud Elektri ja Soojuse tootmine

Maagaasivõrgu dekarboniseerimine annab võimaluse rohelist elektrit ja soojust toota suure kasuteguriga tarbija juures kasutatades kütuselemendil põhinevat koostootmisjaaama (CHP).

Tööstus

Planeeritav põlevkiviõli rafineerimistehas vajaks 50 000 tonni vesinikku aastas.
Tänane fossiilse maagaasi kogutarbimine Eestis on 4.5 TWhLHV ja sellest suur osa on tööstustarbijaid, kes tulevikus kasutavad kas vesinikku või vesinik’u/biometaan’i segu.

Transpordikütus

Olemasolev seni diiselkütust kasutav raudtee vesinikuvajadus oleks 3600 tonni vesinikku aastas. Euroopas plaanitakse aastaks 2030 kasutusele võtta 570 vesinikurongi.
Sellele lisanduks raskeveokite ja Busside ja ka sõiduautode vesinikuvajadus.
Kuna Saaremaa ühenduse tarvis on plaan sild ehitada, siis jätkuvalt vajaks vesinikku Hiiumaa praamiühendus.

Võrguteenused

Elektrolüüserid ja kütuseelemendid saavad olema osa integreeritud elektri ja gaasivõrgust. Elektritarbimise tipu ajal genereeritakse elektrit varasemalt salvestatud vesinikust ja seda tehakse auru ja gaasiturbiini koostöös. (STAG – Steam and Gas turbine) ja kütuseelementide abil.
Ajal kui elektrivõimsust rohkem kui tarbimist, annab elektrolüüser võimaluse üleolev elekter salvestada vesinikuks.

Eesmärkide seadmine

Selleks, et viia ellu Eesti eesmärk olla süsinikneutraalne aastaks 2050 on vajalik seada selged ja ajalised eesmärgid. Alustada saab 2030 eesmärkide seadmisega juba täna.
Tuleb kõrvaldada nii tehnilised kui ka majanduslikud turutõkked, uute tehnoloogiate turuletuleku aitamiseks on abiks luua laenumehhanismid ja toetusmeetmed.
Kohe alustajatele on abiks helded EU toetused juba täna.
Kui suures ulatuses plaanib Eesti vesinikutehnoloogiatesse investeerida täna olukorras kus EU lahkesti toetusi pakub?