Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine. TEUK XX

Konverentsi kava; http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/teuk-programm/ Seekordne TEUK oli siis nö juubelikonverents, 20.aasta ühtevalu! Traditsiooniline ettekannete ja posterite kogumik eraldi väljaandena jäi seekord mitmetel põhjustel lahjapoolseks, aga see-eest oli palju huvitavaid ettekandeid. Loodetavasti laetakse need peagi üles. Seniks on üleval vaid kava. Ära jäi üksnes krüptokaevandamise kohta plaanitud ettekanne. Seevastu olid kõik ülejäänud väga ajakohased ja inforohked nii suur-andmete, innovatsiooni edendamise võimaluste kui start-up’de jms kohta. Konverentsi kogumikus oli MKM energeetika ekspertide poolt esitatud küllaltki põhjalik ülevaade „Energeetikast üldiselt ja üksikult“, see oli hea tagasivaade senitehtule ja viimaste aastate EK ettevõtmistele Euroopa seadusloome alal taastuvate energiaallikate edendamiseks. Aga oli ka kohti, mis vajaksid täiendamist. Näiteks, transpordisektor ja rohegaasi teema. Eesti on võtnud eesmärgi saavutada 10% taastuvate baasil kütuste osakaalu transpordis, siis selleks kuluks KIK andmetel 48 milj m3 biometaani ning see kataks 4%, vaid! Uuendatud kohustuslik eesmärk on aga juba 14%! Kuidas seda saavutada, selle kohta ülevaade infot ei anna. Aga transpordisektori arenguid, jah, käsitleti see-eest konverentsil küll. Ja ikka tulevikuvõtmes ja majanduslikult mõtestatud tegevustest lähtudes, mitte hiigelsubsiidiumite üleslugemise näol maagaasi ja biometaani jõulise kasutuselevõtmise kontekstis nagu see täna meil toimub. Ak. Enn Lust TÜ Keemia Instituudist ja Enn Õunpuu AS ELCOGEN’ist tegid siin oma sisuka koosettekandega „Salvestamine taastuvenergia puhul. Kütuseelementide reaalsus ja tulevik„ muljetavaldava tandemi. Esimene rääkis väga emotsionaalses võtmes teadussaavutustest maailmas ja nende meeskonna poolt väljatöötatud patentidest kütuseelementide ja superkondensaatorite vallas. Teine esineja, Enn Õunpuu kütuseelementide tööstusliku tootmise pioneer Eestis, tõi oma ettekandes kuulajate ette rabavaid „ teateid tegelikkusest“ FCH (Fuel Cell & Hydrogen) baasil Euroopas ja maailmas käigusolevatest lahendustest süsinikuvabade transpordivahendite võidukäigust. Kuulates tema rahulikku emotsioonidevaba juttu kütuseelementide kõige erinevamatest kasutusaladest raskeveokite, trammide, raudtee, laevade, tava-autode, laotõstukite jms. vallas, adusid nähtavasti kõik saalisolijad, et jah, see on tõepoolest valdkond, mis viib ka meid lähitulevikus vähese süsinikuga majanduse juurde kõige kiiremini ja kuluefektiivsel viisil. Kui need sõnumid vaid jõuaks otsusetegijate kõrvu… (kes küll päeva teiseks pooleks juba lahkunud olid…). Vaata kõiki ettekandeid. Ja veel Eesti transpordisektori viimastest arengutest, st biometaani jõulisest turuletoomisest. Biometaan, millest ülevaateartiklis eriti juttu ei olnud, on täna kahjuks kõige kallim kütus, mida ühistranspordis parema puudumisel kasutusele on võetud. Seda eelkõige tootmise alustamise toetuste, tanklate rajamise, kütuse ostmise toetuste jms tõttu. Täpsemalt saab biometaaniga alustamise kulud kenasti kokku liita paari ÄP artiklile toetudes, vt: 13.11.2017 https://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/08/biometaanile-roheline-tuli ja 30.10.2018 – https://www.aripaev.ee/uudised/2018/10/29/tallinn-looks-biometaani-noudluse-lakke 28 MEUR toetusi ja 7,5 mln m3 biometaani toodangut täna. Toetused kütusele on esialgu kaheks aastaks, aga taotlused on pikemaks ajaks sisse antud. Ilmselt ilma toetusteta poleks midagi hakanud toimuma, ja eks taastuvenergia ongi kallim kui tavaenergia. On see aga kõige kulutõhusam? KeM’i poolt Finantsakadeemialt tellitud töö alusel, mida septembris esitleti, on asi just vastupidi! Biometaan osutus kõige kallimaks kütuseks. Samuti, energeetikaeksperdi, Ain Laidoja poolt tehtud arvutuste järgi maksab biometaan arvesse võttes kõiki selle kütuse turuletoomiseks tehtud kulutustega busside kütuseks 199,7 EUR/ MWh. Samas kui tavalise diiselbussi jaoks on see näitaja (samuti koos dotatsioonide jms) kordi väiksem. Riik on läbi KIKi toetanud osaliselt gaasitanklate võrgu rajamist, gaasitankla maksab märksa enam kui tavakütustele mõeldud, s.o. ca’ 0,5 MEUR vt: http://tek.emu.ee/userfiles/yksused/tek/taastuvenergia_keskus/Biometaani%20seminar%20240118/Siim_Umbleja.pdf Kõrvutades nüüd fakte vesiniku kasutamise kohta transpordis, siis võib öelda, et selle rahaga, mis on tänaseks nii riigi kui ka mõne äriettevõtte poolt biometaani edendamiseks investeeritud, saaks soetada paar vesinikutanklat firmalt NEL, BALLARD, HydroPro või teistelt, ja lisaks veel paarkümmend vesinikubussi….. Nii oleks meil tegemist tegeliku nullheitega transpordivahenditega ehk nn ZEV’ga (Zero Emission Vehicle). Aga me jõuame selleni nagunii, sest ei ole näha ühtegi arvestatavat poliitilist põhjust või majanduslikku barjääri, et see juba mõne aasta pärast ei toimuks! Eesti Valitsus on 18.09.2018 allkirjastanud Linzi leppe, (The Hydrogen Initiative) vesinikuenergeetika-alaseks arendustööks Euroopa riikide vahel, ja loodetavasti võtab riik seda kohustust äärmiselt tõsiselt. Ja kõige uuem uudis pärineb Bloombergilt selle kohta, et Gazprom on võtnud aktiivse suuna vesiniku tootmiseks ja rakenduste loomiseks, et kõige kulutõhusamalt võidelda CO2 vähendamisega nii kodus kui ka Euroopas… Väikesel Eesti oleks siin lubamatu arendustöödega viivitada kui juba suur idanaaber on sedavõrd aktsioonis !