Soome-Rootsi Vesinikutoru

Pildil olevad torud ei puutu asjasse

Soome gaasisüsteemi operaator Gasgrid Finland ja Rootsi gaasiettevõte Nordion Energi andsid avapaugu kahte riikidevahelise suure vesinikutaristule nimega Nordic Hydrogen Route.

Käesoleva aasta Jaanuaris allkirjastati koostöölepe uurimaks võimalusi Bothnia lahe piirkonnas sellise infrastruktuuri rajamiseks, piirkonna vesinikuvajaduseks arvati esmalt 100 TWh.

Uurimaks Gaasi ja Elektrivõrgu koostoimimist ja teineteise täiendamist alustasid Soome elektri ja gaasivõrgu osapooled uuringuga vesinikumajanduse arendamiseks. Projektis rahastusega 10 MEUR, Hydrogen and Carbon Value Chains in Green Electrification (HYGCEL) osalevad nii Soome ettevõtted, kui ka teadusasutused.

Nordic Hydrogen Route

Projekti pikemaks eesmärgiks on 1000 km pikkuse vesinikutaristu rajame eelkõige Soome ja Rootsi vesinikuvajaduse katmiseks mille kogutarve aastaks 2050 on 65 TWh vesinikku.
Sellise koguse vesiniku tootmiseks tuulest on vajalik umbes 25 GWel tuuleparkide olemasolu.
Tuulest piirkonnas vajaka ei jää, aastaks 2030 nähakse ette 28 GW võimsust ja 2040 aastaks lausa 48 GW. Seega jääb tuult küllaga üle ka ekspordiks.

Projekt on osa suuremast üle-euroopalisest Hydrogen Backbone plaanist, milles ka Eestil on võimalus osa saada ja oma rikkaliku tuuleressursiga panustada.
Eesti Gaasivõrgu TSO tutvustas Eesti plaane seoses Hydrogen Backbone’iga eelmisel aastal Vesininikupäevadel Tartus.
Ilma vesiniku infrastruktuurita pole võimalik Eestis realiseerida mere-tuule potentsiaali 7 GWel ja 24 TWhel aastatoodangut ja tekib võimalus Eesti energiaturul tutvustada nn. Energy Curtailment’i.

Projekti tasuvus

Energia ülekandmine vesinikuga on 2 kuni 4 korda odavam võrreldes elektrivõrguga.
Nordic Hydrogen Route pakub vesiniku transporti hinnaga 0.1-0.2 €/kg (2.5-5.0 €/MWhHHV). Vesiniku torutranspordile on raske leida konkurenti.
Koguinvesteering projekti on 3.5 BEUR so. 3.5 MEUR/km.
Vesinikutaristu rajamine võimaldab turule tuua uued suured tuulepargid, aga samuti ka suured investeeringud elektrolüüseritesse ja mis kõige olulisem tuuleparkida arendajatele so. pakkuda võimalused ühenduseks energiataristuga.
Kulutõhus energiataristu projekt on kavas käiku lasta juba aastal 2030.