REKK2030 arutelu KeM’is

Kliimakava arutelu Keskkonnaministeeriumis

Eesti riiklik energia- ja kliimakava, REKK2030 mitmesuguste oluliste aspektide arutelu toimus Keskkonnaministeeriumis 28.oktoobril. See kava on koostatud Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruses EL 2018/1999 sätestatud nõuete täitmiseks. REKK2030 kavasid koostavad kõik EL liikmesriigid ja seda uuendatakse iga 10 aasta järel.

Taoliste kavade eesmärk on anda EL liikmesriikide otsusetegijatele, poliitikutele, ettevõtetele ja inimestele adekvaatset informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatsevad riigid, sh Eesti, saavutada liidus kokkulepitud energia ja kliima eesmärke. Eestis alustati tööd möödunud aastal, kava lõplik versioon esitatakse käesoleva aasta lõpuks Euroopa Komisjonile. Eesti kava koostamise vastutav täitja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Irje Möldre. Kava valmib Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ühise töö käigus. MKM ja kes on REKK2030 põhitäitja, korraldas kavale tehtud viimaste ettepanekutevooru aruteluks kaasamisürituse. Arutelu jagunes kaheks teemadeplokiks; “Vähese CO2 heitega tehnoloogiate teekaart?” ja “Õiglane üleminek”.

Eesti Vesinikuühingu tegevjuht Ain Laidoja esines ettekandega vesiniku kui keskkonnasõbraliku energiakandja kõige erinevamatest kasutusvaldkondadest. Ettekandes juhiti tähelepanu asjaolule, et ENMAK ja Kliimakava seisukohti tuleks täiendada viimastel aastatel jõuliselt esilekerkinud uute tehnoloogiate, ja nimelt – vesinikutehnoloogiatega, mis aitavad kliimamuutuste leevendamisel saavutada kõige kiiremat efekti. Ettekandja tõi oma esitluses kõigile mõistetavas keeles näiteid vesiniku kui nullheitega energiakandja perspektiividest ja kliimaambitsiooni saavutamise võimalustest energeetikas, transpordis, põlevkivitööstuses, keemiatööstuses ja mujal.

Kaasamisürituse teises pooles tutvustati õiglase ülemineku küsimusi Ida-Virumaa näitel Rahandusministeeriumi, Eesti Roheline Liikumise ja Erametsakeskuse esindajate poolt.

Järgnenud arutelu käigus esitas vesiniku rakenduste kohta kõige uuemaid andmeid akadeemik Enn Lust Tartu Ülikooli Keemia Instituudist. Ta rõhutas kõikjal maailmas ja Euroopas tehtavate vesiniku alaste uuringutega tutvumise vajadust ning eriti praktiliste rakenduste tundmaõppimise ja Eestis käikuvõtmise olulisust. Vesiniku kui tänuväärse energiakandja rakendustega viivitamine tooks tema sõnul lähiaastatel kaasa suure mahajäämuse teistest riikidest.