G20 ja vesinik

Pariisis toimus 11. Veebruaril nn. vesiniku workshop kus ettevalmistati vesinikuraportit mis avaldatakse suvel G20 liidrite kokkusaamisel Jaapanis. Vesinikuühingul puudub teave, et Eesti oleks sellel kohtumisel osalenud, kuigi Eesti on Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) liige aastast 2014.

 

IEA direktori Dr. Fatih Birol’i twitteri postitus

Ettevalmistatava raporti olulisuse ja eesmärgi sõnastas Rahvusvahelise Energiaagentuuri direktor Dr. Fatih Birol lühidalt:

Presentatsioonid

Kõik Workshopi presentatsioonid on vabalt allalaaditavad.

Saudi Araabia tunneb huvi koostöö vastu Jaapaniga, ja uurib võimalusi süsinikuvaba vesiniku transportimiseks ammoniaagina, kuna sel viisil saab oluliselt kokku hoida vesiniku transpordimaksumuses. Süsinikuvaba ammoniaagi hinnaks on hinnanguliselt 51-60 €/MWhLHV.  (Võrdluseks fossiilne toornafta täna 37 €/MWhLHV.)

India annab ülevaate oma fossiilkütuste kasutamisest tänasel päeval ja otsib lahendusi alternatiivideks.

Jaapan seab vesinikuhinna eesmärgiks 35 €/MWhLHV. Arvestatud on emissiooni maksumusega umbes 45 €/tCO2. Selleks, et saada vesinik konkurentsivõimeliseks, on vajalik vesinikuhinna saamine odavamaks, kui seda on fossiilse maagaasi hind.

Meretuuleparkide arendaja Vestas pakub välja lahendusi, kuidas kasutada nn. Excess elektrit ja sellest siis ajal mil elektritootmine on suurem kui tarbimine ja elekter odav, teha elektrolüüsil vesinikku. Vajadusel ja näiteks CO2 olemasolul võib samuti lõpproduktiks olla ka tehismaagaas. Power Curtailment Cost, ei jäta siinkohal palju võimalusi ja võrguettevõtted peavad leidma antud olukorras optimaalsemaid lahendusi, kus elektrolüüser tuleb suurde mängu.

Hiina on maailma suurim vesinikutootja, tootes vesinikku väga mitmetest erinevatest energiaallikatest. Odavaim lahendus hiinas vesinikku toota on söest. Kui sellele lisada CCS siis vesinikuhind tõuseb. Ettekandes on välja toodud vesiniku tootmishind versus vesiniku hind lõpptarbijale.

Ettevõte Equinor tõi oma ettekandes näitena kuidas Hollandis saaks Norrast saabuv fossiilne maagaas konverteerida vesinikuks ja süsinikdioksiid laevadega Norra tagasi transportida ja seal avamerel ladustada.  Lisaks tutvustas Inglismaal arendatavat projekti H21 North of England, kus eesmärgiks on olemasolevas maagaasivõrgus asendada osaliselt maagaas vesinikuga.

Ettevõte Vattenfall tutvustas projekti Hybrit, mille eesmärgiks on toota terast süsinikuvabalt. Täna on Rootsi terasetootmise süsinikuheide 1600 kgCO2 tonni terase kohta siis vesiniktehnoloogiaga saavutataks heiteks 25 kgCO2 tonni terase kohta, mis on 64 korda väiksem keskkonnamõju. Lisaks on hinnatud dekarboniseerimise mõju produktihinnale, nii tsemendi, terase, kui ka plastitööstuses. Näiteks tuli välja, et terase hind küll tõuseb 20%, aga lõpptarbijahinnas näiteks sõiduautu puhul on see vaid 1% hinnalisa.

Vesinikuhind 2030+ (Prof. Ad van Wijk, Technical University of Delft)

Hollandi Delft’i Tehnikaülikooli ettekandes saab selge ettekujutuse vesinikuhinna projektsioonist aastaks 2030+. Julge eesmärgistatud vesinikuhind on 15-30 €/MWhLHV.

 

 

Workshopi lõpetas oma ettekandega  Hydrogen Council.