Alternatiiv plaatinale

Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitte-väärismetallidest katalüsaatoritel

Fossiilkütuste põletamisel põhinev energiatsükkel toodab paratamatult kasvuhoonegaase ja terve rea teisi saasteaineid, mis on kahjulikud nii inimese organismile kui loodusele. Üleminek süsinikul põhinevalt energiatsüklilt mõne säästvama alternatiivi peale on üks kriitilisemaid probleeme 21. sajandil. Kui rääkida transpordisektorist, siis paraku tuleb pea kogu kasutatav energia endiselt fossiilsetest kütustest, kuigi nt, biometaan (maagaasi metaanisisalduseni puhastatud biogaas) juba asendab õige väikese osa fossiilsest maagaasist ja akude jõul sõitvad transpordivahendid koguvad jätkuvalt teatavat populaarsust. Siiski on biometaani kasutamine tähtis eelkõige põllumajandus- ja olmejäätmete keskkonnahoidliku ärakasutamise aspektist.

Read more

Avang Vesinikuaastale

Sander Ratso tugev avang Vesinikuaastale

14. jaanuaril 2021 kaitses Sander Ratso Tartu Ülikooli Keemia Instituudis keemia erialal oma inglisekeelset doktoriväitekirja kütuseelemendi kalleid metalle asendavate materjalide uurimist käsitleval teemal „Hapniku elektro-katalüütiline redutseerumine mitte-väärismetallist katalüsaatoritel“(ingl „Electrocatalysis of oxygen reduction on non-precious metal catalysts“).  Tema juhendajateks olid dr. Kaido Tammeveski, Tartu Ülikooli Keemia Instituudist ja dr. Ivar Kruusenberg, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Doktoritööd oponeeris külalisena dr. Juan Herranz kuulsast Paul Scherreri Instituudist Šveitsis.

Read more

Vesiniku töörühm (3)

Vesiniku töörühm koos taastuvenergia nõukojaga pidas ühisseminari. Huvi vesiniku vastu on suur ja ühisseminaril osalejaid oli kokku 91.

Vesiniku töörühma juhib nüüd Liis Kasemets, kes andis ülevaate töös olevatest tegevustest:

  • Eesti Vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs
  • Vesiniku tervikahela pilootprojektid
  • Vesiniku IPCEI

Kohtumine salvestati keskkonnaministeeriumi asutusesiseseks kasutamiseks, lindistust osalejatega ei jagata.

Kliimasõbralik Gaasivõrk

Kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 on Eesti valitsuse poolt kinnitatud. Euroopa soovib olla esimene kliimaneutraalne kontinent aastaks 2050. Euroopa Komisjoni poolt planeeritav kliimaseadus seab kliimaneutraalsuse liikmesriikidele siduvaks kohustuseks.

Maagaas kui kütus ja energijakandja

Kui süsinikneutraalne majandus, siis gaasitorus voolab vesinik ja biometaan ja seda fossiilse maagaasi asemel. Eesti maagaasitarbimine2019 oli 4.5 TWh ja nõudlus väheneb soses kliimaneutraalsusplaanidega aastaks 2050. Prognoosime aastaks 2050 tarbimise suuruseks 3.5 TWh/a, mis jaguneb biometaani ja vesiniku vahel.

Maagaasivõrgu dekarboniseerimine aastaks 2050

Vesinik ja biometaan leiab kasutust pea igas energiasektoris. Üha suurenev roll saab gaasil olema seoses elektritootmises suurenevast, päikese- ja tuuleelektri osakaalust ja sealt tulenevast vajadusest võimsust tagada ka ajal, mil päikese ja tuuleelektrit napib.

Kliimasõbralikus torus voolab importgaasi asemel kodumaine ja Eestist saab gaasi eksportiv riik. Biometaan ja vesinik konkureerivad võrdseletel alustel ja tagatakse tehnoloogianeutraalsus. 

Read more

Vesinikdrooni etteaste

SKYCORP koostöös Eesti Vesinikuühinguga esitles Lasnamäel Pae Pargis enda loodud Euroopa esimest kaubanduslikult saadaval vesinikdrooni e-Drone Zero.

Kasutatav polümeerelektrolüüt-kütuseelement (PEM) lubab energia tihedust mis on keskmiselt kolm korda kõrgem liitiumpolümeer akudest. Kütuse elemendis ei toimu mitte vesiniku põletamine vaid keemilise protsessi läbi hapniku ja vesiniku muundamine elektriks, ainukeseks jäägiks on veeaur.

Read more

Vesinik Biomassist

Vesinik Biomassist

Rahvusvaheline energiaagentuuri raport annab ülevaate vesiniku tootmisest biomassist.

Biomassist on võimalik vesinikku saada kasuteguriga kuni 69% (LHV) ja vesiniku tootmishinnaks 2.7 €/kg mis on 79 €/MWh.

Vesiniku tehnoloogiate teekaart 2018

Vesinik tehnoloogiad 2018

Hydrogen Europe avaldas põhjaliku ülevaate

vesiniktehnoloogiatest ja kütuseelementide kasutusvõimalustest.

 

Vesiniku kasutamine

  • Elektrolüüs
  • Vesiniku tootmine
  • Energia salvestamine
  • Vesiniku transport
  • Vesiniku keemiline salvestamine
  • Vesiniku tanklad
  • Vesinikautod ja bussid ja veokid
  • Vesinik raudteel
  • Vesinik maagaasivõrgus
  • Vesinik tööstuses

Vesiniku algatuse järelmeetmed

Täna 19. Detsembril Brüsselis Euroopa nõukogu avalikul arutelul käsitletakse muuhulgas ka:

Energeetikaministrite mitteametlikul kohtumisel käivitatud „Vesiniku algatus“ (Hydrogen Initiative) järelmeetmed (Linz, 17.–18. september 2018).

Esialgne päevakava:

Teave eesistujariigilt ja komisjonilt.

Energeetikaminister Kadri Simson’i sõnavõtt

Eesti poolt osaleb minister Kadri Simson  Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel Brüsselis.

Otseülekanne

Otseülekanne algab 14:07

Puhta Energia Pakett. Vesinikualgatus on selle ettevõtmise nurgakiviks. 

Puhta energia pakett
Vesinik on selle nurgakiviks. (Elisabeth KÖSTINGER)